Täna on siis nii
Päike paistab. Oli võrratu päikesetõus. Ilmselt. Kahjuks magasin siiski õige päiksetõusu maha. Kuid kui see oli selline, kui laupäeval Raplamaal, siis oli kindlasti fantastiline.
Ilm on viimaste päevade valguses megasoe ja ilus. Ei saa kurta, et tekib taas tahtmine merre joosta. Seda muidugi täpselt nii kaua, kuni passin toas. Välisuksel panen rahulikult bikiini mõtted koos käterätiku ning rannaplätude mõtetega vaikselt auto pagasiruumi sügavustesse tagasi.
Miks täna kirjutan? Hmm... Tead, tunnen üle väga väga pika aja, et elan. Pole küll endiselt õiget tööd ja pole piisavalt rulli, aga mis siis. Olen õnnelik. Vaatamata sellele tunnen, et hinges heliseb ja silmis särab täiega päikesekuld. Ei suuda seda enam ainult endale hoida ja mõtlesin, et pean selle välja saama.
Ma ei tea, miks või mis põhjusel või kelle/mille sunnil Sa mulle kirjutasid. Me polnud näinud 15-20 aastat, me olime feissiski sõbrad juba pikalt pikalt. Naljakas.. Kuid mul on hea meel, et Sa seda tegid ja et me kohtusime taas. Nüüd oled Sa kuidagi suutnud selle lühikese ajaga kogu mu elu ja mõttemaailma ja muu maailma segi lüüa. Oled ennast ikka kogu täiega sinna sisse möllinud. Ei, ära saa valesti aru, ma ei heida Sulle seda ette. Vastupidi- ma olen õnnelik, et nii on :) Lihtsalt.. Olen harjunud kontrollima oma elu, olen harjunud MINA ISE olema ning kõigega hakkama saama, ilma abi küsimata. Olen harjunud, et olen üksi. Nüüd aga...
Olen endalegi ootamatult leidnud oma teise poole, mis oli kadunud pikalt pikalt ja mille otsingutel kohtasin ja kohtusin mitme isendiga, tänu kelledele olen kasvanud selleks, kes olen praegu. Aga Sina.. Sa oled lühikese ajaga saanud nii omaks. Tahan kõik oma vabad hetked olla Sinuga koos, Sinu lähedal. Näha Su naeratust ja kuulda Sind naermas, näha seda armast helki Su pilgus, kui me silmad kohtuvad. Tahan olla Su embuses ja kuulda Su südametukseid ning tunda, kuidas iga hingetõmbega tõuseb ja langeb Su rind. Tahan tunda oma ninasõõrmetes Su lõhna ja nautida vaikust koos Sinuga. Tahan olla see, kelleks Sina oled mu teinud ja kes olen ma koos Sinuga. Mulle meeldib see. Ma täiega kaifin meie väikest peret, seda, kuidas Sa suhtud mu lapsesse ning koera. Jah, ma tean, et koer on koerustükk, kuid vaatamata kõigele hoiab ka Ur Sind :)
Sa oled teinud minust terviku ja tänu Sulle naudin ma iga hetke oma elus rohkem kui kunagi varem. Ka neid hetki, millal me ei ole koos. Ja just sellepärast, et tean, et varsti kohtume taas. Sa äratasid millegi minus ellu, millegi, mis suri 4,5 aastat tagasi. Mu hinges heliseb täiega ning mu kõhus on luikede mitte liblikate parv :)
Sa oled mulle täiega kallis....
Ilm on viimaste päevade valguses megasoe ja ilus. Ei saa kurta, et tekib taas tahtmine merre joosta. Seda muidugi täpselt nii kaua, kuni passin toas. Välisuksel panen rahulikult bikiini mõtted koos käterätiku ning rannaplätude mõtetega vaikselt auto pagasiruumi sügavustesse tagasi.
Miks täna kirjutan? Hmm... Tead, tunnen üle väga väga pika aja, et elan. Pole küll endiselt õiget tööd ja pole piisavalt rulli, aga mis siis. Olen õnnelik. Vaatamata sellele tunnen, et hinges heliseb ja silmis särab täiega päikesekuld. Ei suuda seda enam ainult endale hoida ja mõtlesin, et pean selle välja saama.
Ma ei tea, miks või mis põhjusel või kelle/mille sunnil Sa mulle kirjutasid. Me polnud näinud 15-20 aastat, me olime feissiski sõbrad juba pikalt pikalt. Naljakas.. Kuid mul on hea meel, et Sa seda tegid ja et me kohtusime taas. Nüüd oled Sa kuidagi suutnud selle lühikese ajaga kogu mu elu ja mõttemaailma ja muu maailma segi lüüa. Oled ennast ikka kogu täiega sinna sisse möllinud. Ei, ära saa valesti aru, ma ei heida Sulle seda ette. Vastupidi- ma olen õnnelik, et nii on :) Lihtsalt.. Olen harjunud kontrollima oma elu, olen harjunud MINA ISE olema ning kõigega hakkama saama, ilma abi küsimata. Olen harjunud, et olen üksi. Nüüd aga...
Olen endalegi ootamatult leidnud oma teise poole, mis oli kadunud pikalt pikalt ja mille otsingutel kohtasin ja kohtusin mitme isendiga, tänu kelledele olen kasvanud selleks, kes olen praegu. Aga Sina.. Sa oled lühikese ajaga saanud nii omaks. Tahan kõik oma vabad hetked olla Sinuga koos, Sinu lähedal. Näha Su naeratust ja kuulda Sind naermas, näha seda armast helki Su pilgus, kui me silmad kohtuvad. Tahan olla Su embuses ja kuulda Su südametukseid ning tunda, kuidas iga hingetõmbega tõuseb ja langeb Su rind. Tahan tunda oma ninasõõrmetes Su lõhna ja nautida vaikust koos Sinuga. Tahan olla see, kelleks Sina oled mu teinud ja kes olen ma koos Sinuga. Mulle meeldib see. Ma täiega kaifin meie väikest peret, seda, kuidas Sa suhtud mu lapsesse ning koera. Jah, ma tean, et koer on koerustükk, kuid vaatamata kõigele hoiab ka Ur Sind :)
Sa oled teinud minust terviku ja tänu Sulle naudin ma iga hetke oma elus rohkem kui kunagi varem. Ka neid hetki, millal me ei ole koos. Ja just sellepärast, et tean, et varsti kohtume taas. Sa äratasid millegi minus ellu, millegi, mis suri 4,5 aastat tagasi. Mu hinges heliseb täiega ning mu kõhus on luikede mitte liblikate parv :)
Sa oled mulle täiega kallis....
Comments
Post a Comment